07 detsember 2009

Tasutud vaev

Üks asi jäi ikkagi mainimata. Varsti on vist oma neil aastat juba suures telekomi kompaniis töötatud aga esimest korda õnnestus oma hea töö eest saada kinkekaart mõnda Tallinna nooblisse restorani. Öised tegemised ja neegri moodi tööd rügades päeval ja ööl vahet tegemata on siiski ka vahel head küljed. Tegelikult tuli kogu kinkekaardi organiseerimise initsiatiiv Rootsi poolt kuna erinevalt siinsetest osatakse mujal vist oma vaba aja panustamist paremini väärtustada.
Igatahes saab enne jõule kõhu head paremat korra veel täis süüa :)

Bussid põlevad...

Tulime perega maalt nädalavahetusel ja äkki nägin Pärnu-Tallinna 2-realisel teel, et midagi kangesti tossab kaugel ees. Ligemale jõudes jälgimäe kandis oli näha, et Sebe liinibuss seisis tee ääres ja ajas meeletut tossu välja. Olime vist esimeste autode seas, kes sinna kohale jõudsid. Igal juhul kõik kes selleks ajaks kinni olid suvatsenud pidada jooksid edasi-tagasi. Ilma mõtlemata jooksin autost välja ja haarasin oma pisitillukese (naeruväärselt väikese) kustuti ja jooksin bussi poole. Ligemale jõudes olid näha, et bussi tagaratta koopast tõusis leeke välja. Kuna tuul oli just valelt poolt, siis tuli kopsud õhku täis tõmmata ja tossu sisse joosta, et oma väike sutsakas kustutist lasta. Kiiresti musta suitsu seest väja, hingetõmme ja uuesti tule juurde. Vajutan mis ma vajutan aga no ei tule midagi. Mis sa ikka liitrisest pudelikesest tahad. Vahepeal oli autosid rohkem tee äärde seisma jäänud ja tühje kustuteid oli oma kümmekond tee äärde tekkinud. Korra tundus, et saime enamvähem jagu tulest, kuna näha oli ainult helesinist tossu. Mingi aja pärast said aga kohaolnutel täis kustutid otsa ning sinise suitsu asemel hakkas jälle musta tossu tulema. Läks vist mingi minut mööda ja rattakoopast tõusid suured leegid juba välja kuni need tõusid sama kõrgele kui buss ise. Jäi üle ainult pealt vaadata, kuidas buss järjest tuld võtab, küljeaknaid sulatab ja istmed sees tuld võtavad. Kõik käis kuidagi nii kiirelt aga kusagil paari minuti pärast hakkas tuletõrje sireene kostma. Edasi jäi üle vaadata kuidas osa asjaosalisi kisendab tuletõrjele kiirem kiirem kuni asi tõsise kustutamiseni jõuab. Leek oli selleks ajaks bussi katusest kõrgemale tõusnud ning bussi küljele suure augu sisse põletanud.
Sellega sai vaatemäng otsa ning põrutasin edasi Tallinna poole riietel ilge kärsaanud kummihais küljes. Kustutist, millest küll suurt abi ei olnud, kahju ei olnud kuna nüüd tean, et minimaalne autos pole mitte kilone vaid 2 kilone. Olgu kobakas või mitte aga enne toon pagasnikust suurema ära, kui lasen väiksemast 2-3 sek sutsaka ära ning sõiduk põleb rahulikult suure leegiga edasi.


WebCounter.com
blog.tr.ee