29 jaanuar 2010

"Prügikast 3 ehk Eesti masurka"

Mul on vedanud, et mu teine pool hoolitseb meie kultuurilise harimise eest ja selletõttu olen käinud nii mõnelgi kultuuriüritusel, kuhu ise omal initsiatiivil poleks läinud. Kahjuks satub nende sekka ka nö mitte nii häid üritusi. Üks sellistest on minu jaoks "Prügikast 3", mida eile Nokia kontserdimajas vaatamas käisime. Baskini teatrid on üldjuhul head ja suhteliselt kindlapeale minek (kunagi oleksin sõna "suhteliselt" siit ära jätnud). Näitlejad oli vanad head ja isegi algus oli paljulubav. Kahjuks jäi sisu vaatajatele kohati väga segaseks. Ühest olukorrast hüpati kiiresti teise ja kokkuvõttes ei saanudki täpselt aru, mida sellega edasi anda taheti.
Kino ja teatrit ei saa küll omavahel eriti võrrelda aga eelneval päeval Avatari vaadates ning peale seda Prügikast 3'e, soovitaksin tuttavatel pigem vaatama minna Avatari kui antud etendust. Kui Avatar annab tunnistust pisima detailideni läbi mõeldud filmist (täpsemalt siis 12 aastat lihvi saanud filmi idee, mis alles nüüd ära realiseeriti), siis "Prügikast 3" tundus kohati kiiruga kokku pandud etendus. Üks miinuspunkt minu poolt jälle Baskini etenduste suunas.

26 jaanuar 2010

Eesti parimatel suusaradadel

Ammu planeeritud asi jõudis lõpuks teostuseni - sai ära käidud Otepää MK murdmaa radadel. Proovimata ei saanud jätta ka legendaarset tehvandi tõusu. Kuna seal olemiseks õnnestus valida selle talve kõige külmemad päevad, kus teise päeva hommikul näitas temperatuur -30C, oli see omamoodi katsumus ka riietusele.
Aga rajad....olid väga kvaliteetsed. Kui mitte arvestada libisemist, mis varjus sõites tundus nagu uisutaks tuhksuhkru peal. Täpselt selline tunne oli, et niipalju kui suuska lükkad, niipalju ka libiseb. Sain enda peale vihaseks vahepeal juba, et suutsin ma tõesti siis määrimisega nii mööda panna. Selle tõestuseks rühkisin tehvandi tõusul pea poolde mäkke uisusuusa ja määrdega klassikarajal ja mitte ainsamatki tagasi libisemist. See annab vist paremini aimu libisemisest varjus. Päikese käes oli libisemine jälle korras. Tallinnas muidugi sellise kvaliteediga radu ei leia ja tõenäoliselt mitte kusagilt mujalt Eestist.
Teisel päeval sai käidud ka Tartu Maratoni radadel, jälle esimest korda oma elu jooksul. Lendasin Kuutse peatuspunktist rajale ja rühkisin üle 20km suvalises suunas minema. 63km raja kohta on rada ikka superhea. Klassikarada oli ka nagu raudtee. Täiesti tundmatu raja peal oli isegi laskumistel seal hea turvaline sõita. Teisel päeval oli temperatuur muidugi veel madalam, -25C enam ilma maskita sõita ei kannatanud. Õnneks jäid suure enesepiitsutamise järel ka hingamisteed korda kuigi selline temperatuur vist juba ohtlik.

Õhtul sai esimest korda elus ka jääaugus suplemas käidud. Eiei...nii talisupleja ma veel pole, et ilma saunata julgeks jääauku hüpata, aga asi seegi. Igatahes peale sellist külmatrenni on ka ülemiste hingamisteede probleeme kuidagi vähemaks jäänud. Kes veel käinud pole, siis vähemalt saunaga võiks jääauku hüppamise küll ära proovida, vesi on soojem kui arvatagi oskad.


21 jaanuar 2010

Ilm läheb veidi jahedamaks

Tegelikult tahtsin ma nö ajaloo mõttes järgmiste päevade prognoosi säilitada. Mina vist oma teadliku elu jooksul veel nii külma talve ei mäletagi. Kui öine temperatuur välja jätta, siis loodetavasti kannatab nädalavahetuse ilmaga Otepääl ka murdmaad künda. Kui -13C tahtis juba laskudes nina otsast ära võtta, siis suts üle -20C teeb ka murdmaast juba ekstreemspordi.

Et võrdlusmomenti oleks, siis õde Austraaliast kaebas just meeletu soojuse üle. Päeval olevat varjus 43C ja isegi öösel 30C, niiet magada ka ei olnud võimalik. Kui Austraalias on 20 aasta kõige soojemad ilmad, siis siin räägitakse juba 15-20 aasta kõige külmematest ilmadest.



Kuidas teha backup windowsi masinale, mis on kaootiliselt sisse lülitatud

Just selline probleem mul ongi kuna koju käima pandud väikese voolutarbega server, mis jagaks kõike alates piltidest, failides, muusikast kuni veebilehtedeni, tahaks kangesti oma andmeid alles hoida. Seda enam et ilma moodsate propelleriteta ei käi ka õhk sees ringi ja kogu tehnika on üsna kuum. Tegemist on Ubuntu serveriga, millel ainult konsooli osa installitud. Kuna klaverit, monitori jm pole niikuinii küljes, siis mis ma sellest ruumist ikka raiskan.

Siin on üks idee, kuidas asi võiks käia:

#!/bin/bash
# Versioon 0.1 - idee

// Pingi remote masinat
        // Kui vastab pingile siis yhenda remote windowsi sharetud ketas kylge
                // Kui mountimine onnestub siis kontrolli kettaruumi
                        // Kui ruumi piisavalt siis kopeeri failid mis muudetud viimati, rsync?
                        // Kui ruumi pole, siis saada e-mail
                // Kui mount ebaonnestub, siis oota 30sek ja proovi uuesti
                // Kui ikka ebaonnestub, siis saada e-mail veateatega
        // Jatka pingimist kuni masin vastab


Tõenäoliselt on mõned olulised osad veel puudu ja lisaks tuleb ka mingi bashi kood siia juurde lisada. Lasen asjal natukene seedida kuni seda täiendama hakkan.

07 jaanuar 2010

Kas -40,8C on külm või mitte?

Postimehe kommentaariumis oli üks huvitav kommentaar eile Rootsis registreeritud -40,8C kohta.

+20 kreeklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb
-5 prantsuse autod ei käivitu
-10 planeerite puhkust Sharm el Sheikis
-15 kass ronib voodisse. Norralased panevad kampsunid selga
-17 New Yorki majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud
-30 poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu
-40 planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis jäätist
-45 Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks
-50 ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni
-60 jääkarud migreeruvad lõunasse
-70 põrgu külmus lõhki
-73 Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana
-80 juristid panevad käed oma taskusse
-114 piiritus jäätub. Venelased on mornid


03 jaanuar 2010

Lihtne ja kiire viis DVD'st AVI teha

Kuna mul kodus laps oma multikate hullusega kipub DVD'dest ainult riismeid alles jätma, siis olin sunnitud leidma viisi, kuidas mingilgi viisil multikad alles hoida. Netis on küll igasuguseid õpetusi - heli ja video sünkimine, subtiitrite jama jms tekitas tunde et asi on keerulisem, kui ta olla võiks. Lõpuks leidsin lahenduse, kuidas kulutades enda aega maksimaalselt 2 minutit nuppude klõbistamisele, saab vägagi ilusa Xvid või DivX video. Vaja on selleks 2 programmi ja umbes 6GB vaba ruumi.

1. Tõmba programm nimega DVD Decrypter. Selle saad näiteks siit: http://www.rita.lt/
2. Konfi DVD Decrypter ära nagu on kirjeldatud siin: http://www.rita.lt/guides/AutoGK_DVDtoAVI.htm Põhimõtteliselt on vaja pilk peale heita ainult screenshotidele, et asi kiirelt tehtud saaks.
3. Lase DVD masinasse ja ripi see DVD Decrypteri abil arvutisse.
4. Tõmba ja installi omale AutoGK programm näiteks siit: http://www.autogk.me.uk/
Täiendus: saad selle tõmmata ka siit: http://www.videohelp.com/tools/AutoGK
5. Konfi see ära nagu on näidatud punktis 2 viidatud lingil.
6. AVI saamiseks tee nagu näidatud ülal lingil ja paari tunni pärast on sul olemas tiptop avi, soovi korral ka koos subtiitritega.

Kui korra juba asi konfitud siis edaspidi on ainult sekundite vaev järgmisest DVD'st AVi tegema panna. Mina isiklikult olen teinud kõik AVI'd 1120MB (1/4 DVD) suurused ning kvaliteedi kohta pole mitte ainsamatki halba sõna öelda. Ka on kõigil videodel kenasti hääl videoga süngis.

Kuidas saada Ubuntu (9.10) ilma CD-ROM'ta arvutisse

Nimelt on mul üks ilus ja väike Atom protsessoriga arvuti, millele pole plaanis CD seadet külge panna aga kangesti oleks vaja Ubuntu peale lasta. Lisaks pole mul ka korraliku USB pulka vaid mingi 256MB, kuhu ükski normaalne ISO peale ei mahu. Tegelikult on asi lihtne, kuidas isegi 16MB mälupulga abil on võimalik Ubuntu ära installida. Vaja on muidugi ka võrguühendust.

1. Tõmba omale Unetbootin nimeline aplikatsioon (http://unetbootin.sourceforge.net/) ja pane see käima.
2. Tõmba alla Ubuntu mini.iso fail. Ubuntu 9.10 puhul saab selle näiteks siit: ftp://archive.ubuntu.com/ubuntu/dists/karmic/main/installer-amd64/current/images/netboot/
3. Vali Unetbootin'is distributsiooniks Ubuntu ja netinstalli versioon. Disk Image kohal vali mini.iso, mille alla tõmbasid ning allpool vali USB drive ja pane OK.
4. Kui asi valmis pista masinale võrgujuhe külge, USB pulk sisse ja edasi leiab ise juba kõik vajalikud kohad netis üles.

Väga lihtne ja kiire viis väikeste vahenditega Linux igasse masinasse saada. Idee poolest saaks võrgujuhtme asemel kasutada ka WIFI ühendust kuna Ubuntul on draiverite tugi väga hea.


WebCounter.com
blog.tr.ee