Eesti Nokia

Sami Seppänen sai Postimehes maha vägagi huvitava artikliga, "Soome ametiühingud on Eesti Nokia". Sel ajal kui meie üle 100.000 töötute armee ägab võlgades ja vaesuses tehakse väljaspool Eestit usalt tööd selle nimel, et seda arvu vähendada. Ma ei ole mingi majandusinimene, kes suudaks asjalikult võrrelda ja analüüsida Sami toodud väiteid. Küll aga on tema juhitud ettevõte olnud ka mulle tööandjaks kunagi ning seetõttu natukene parem ettekujutus temast kui isiksusest väljaspool meediat. Võiks öelda, et tegemist on respekteeritud inimesega, kes teeb oma tööd hästi.
Sel ajal kui paljud inimesed põgenevad ummisjalu välismaale (sh näiteid ka minu lähisuguvõsast) on üsna tõenäoline, et varsti on meil jälle tööjõu puudus käes. Samasuguse avaldusega tuli lagedale ka keegi riigikogulane (nime ei mäleta, aga millegipärast kummitab nimi Jürgen Ligi, pead igatahes ei anna), kes väitis et mõne aasta pärast on meil sama suur või suuremgi tööjõu puudus kui buumi ajal. Sarnaseid mõtteid on meedia vahendusel juba üsna mitu ilmunud. Kui sinna juurde liita ka tootmise laiendamised, tehaste kolimine Põhjamaadest Eestisse, võib näha üsna suure tõenäosusega ajaloo kordumist - tööjõu puudust.
Täiendus 02.04.2010: Eelneva kinnituseks ka ühe Ida-Euroopa majandusekseperdi jutt Eesti tuleviku kohta.

Veelkord Avatarist

James Cameron on minu jaoks omamoodi fenomeniks saamas. Avatar on üks tüüpiline Cameronlik film, mis mehe suurusehullustust välja elab, kusjuures seda väga hästi tehes. Isegi kui film kuulub fantastika ossa, näitab filmi viimistluse tase midagi, mida keegi teine pole suutnud. See on film suure kujutlusvõimega inimestele, teistele jääb ta lihtsaks Ameerikalikuks fantastikaks ja ei midagi muud. Sellele sain kinnituse ka kohapeal, kus selja taga kostsid kommentaarid a la, ma lootsin midagi muud, tüüpiline Ameerika film jne. Võiks pigem öelda, et tüüpilise karpi surutud inimese mõtlemine, kes ei suuda out of the box mõelda.
Ma pole kunagi ühtegi filmi teist korda kinos vaatamas käinud aga Avatariga tegin erandi. Kui esimest korda oli film lihtsalt nauditav, siis teisel korral suutsin keskenduda detailidele, mis suure actioni saatel enne tähelepanuta jäid. Luminentseeruv taimestik, Fallujah mäestik, pärismaalaste omavaheline keel ja suhtlemine loodusega. Kogu selle teistmoodi maailma jälgimine jäi ilma teise korrata kuidagi poolikuks.
Kui enne teist korda vaatama minekut mõtlesin, et kas ikka on mõtet juba nähtut uuesti vaadata. Lugedes igaks juhuks ka teiste näidatavate filmide kommentaare, paistsid selgelt välja kommentaarid stiilis kuhu jäi filmi puänt, mis sellega öelda taheti, teema jäi poolikuks jne. Kui Avatar seadis filmitegemisele uue taseme, siis kahjuks ei ületa ükski hetkel näidatav film seda taset.

Kuidas käia keelatud netikasiino lehel

Palju boleemikat tekitanud netikasiinode keeld on tõenäoliselt nii mõnegi inimese pannud kukalt sügama, mis nüüd saab. Hetkel on keelu alla pandud 175 lehekülge üle maailma. Nimekirja leiab siit. Hoolimata teenusepakkujate kuulekast seaduse täitmisest on siiski võimalik kõiki neid netikasiinosid külastada. Võimalusi on vähemalt kaks.
1. Kasuta proxy't ehk vaheserverit
2. Kasuta mõnda välismaist DNS ehk nimeserverit.

Proksiserveri kasutamiseks on olemas igal veebibrauseril seadistuste all võimalused. Interneti on täis proksiserverite nimekirju, mida võib vabalt kasutada. Teine ja lihtsamgi moodus on minna mõnele lehele, mis suunab sind vaheserverina ise otse sinu soovitud lehele. Näiteks:

• http://vectroproxy.com/
• http://www.youhide.com/
• http://hidemyass.com/

jne. Selliseid on palju, väga palju! Kõigil neil on lehel olemas aadressi sisestamise koht, kuhu sisestad oma soovitud lehekülje ja võidki igal pool vabalt surfata.

Teise variandina pead tõenäoliselt oma ruuteri või arvuti DNS serveri aadressi ära muutma. Vabalt kasutatav on kasvõi google DNS server. Lähemalt saab lugeda siit, mis on serveri aadress jms.

Hoolimata EMTA jaburatest nõudmistest on elu siiski ilus kuna tegemist on äärmiselt mõtlematu piiranguga millest saab iga kell üle ja ümber.

Kuidas käia tööl olles privaatselt veebilehtedel surfamas

Paljud tööandjad piiravad oma võrgus kas siis teatud veebilehtedele pääsemist (kõikvõimalikud piraatsaidid näiteks) või lihtsalt erinevaid teenuseid (SMTP jms). Kui sa oleks üks neist ohvirtest, siis sellega pole elu veel läbi...variante on tegelikult palju. Ühest sellisest üritan rääkida. Üks mu lemmikkohti, mis aegajalt kasutamist leiab on näiteks http://torrentscan.com/ mis on aga tööandja poolt ära blokeeritud.
Kui kodus samal ajal olemas ka nö privaatne server, kus mingi Linux peal jookseb, on asi lahendatud.

1. Pane kodusel Linuxi serveril SSH server käima
2. Suuna oma koduruuterist port 22 oma Linuxi serverisse pordile 22.
3. Rega end http://www.dyndns.com/ kasutajaks. Uuemad ADSL ruuterit omavad võimalust dünaamilise DNS teenuse kasutamiseks. Pane ruuterisse oma regamisel saadud dünaamilise DNSi andmed ning edaspidi on sul hea meeldejääv nimi oma kodumasinaga ühenduse võtmiseks.
4. Kui kasutad SSH ühenduseks näiteks Putty't, siis:

• Ava Putty ning sisesta Host Name kohale oma kodumasina aadress
• Vasakult vali Connection -> SSH -> Tunnels
  
• Sisesta Source port kohale selline rida: 127.0.0.1:18080 ning vajuta Add
  
• Vali vasakult Session ning sisesta Saved Sessions kohale oma profiili nimi, näiteks Kodu ning vajuta Save
• Vajuta Open ning logi oma kodumasinsse sisse

5. Kui kasutad brauseriks Firefoxi siis mine addons.firefox.com lehele ning otsi üles plugin nimega Multiproxy Switch
6. Installi see ära ning alla Firefoxi ribale peaks tekkima Proxy: none vms
7. Paremklikk sellel kohal ning Manage Proxies
8. Vajuta Add ning Proxy Labeli kohale kirjuta näiteks Kodu
9. SOCKS Proxy reale kirjuta: 127.0.0.1 ning Port: 18080 ja OK
10. Privaatseks surfamiseks vali Firefoxi alt omatehtud profiil, logi SSH'ga oma kodumasinasse ning kõik peaks töötama.

Edasi käib kogu ühendus üle SSH tunneli läbi sinu kodumasina. Sisuliselt jääb veebisaidi haldajale mulje nagu sa surfaks otse oma kodumasinast.
Kui kellegil huvi suur aga kirjeldusest ei saa aru, võib panna ka piltidega õpetuse üles.
Samamoodi on võimalik ka torrenti abil faile tõmmata ja kõike muud teha, mis aga pähe tuleb ilma et tööandja suudaks jälgida, mida sa netis toimetad.

Dataloggeriga jõusaali külastus

Tänane päev oli eriti sportlik, hommikul 10km vabatehnikat suusatamises ning õhtupoole jõusaali. Kusjuures ma hommikul veel kavatsesin väiksema koormusega suusatamise teha aga sain hoopis selle talve parima aja sellel rajal. Vähemalt oli natuke alla 45min kestnud sõit teadlikult lühem tehtud, et õhtuks energiat jätta. Aga rääkida tahaks hoopis jõusaalist. Nimelt sai ka seal esimene katse tehtud ja kogu treeningukäik ära salvestatud. Hetkeks andmed arvutis ja üsna huvitav pilt.
Selle aasta algusest peale suuskade alla saamist olen tundnud, et jõusaali treeningud on kõvasti lihtsamaks muutunud. Kui enne tahtis peale mõnda intensiivsemat masinat vaata et pilt eest ära minna, siis nüüd pole mingit probleemi olnud. Pigem on treening kuidagi liiga lihtsaks osutunud ja ei teki piisavat füüsilist koormust. Arvutisse laetud andmetest järeldub, et maksimaalne pulss õnnestus saada üldse 148l/min kuid suurem osa löögisageduse tippudest jäävad sinna 140l/min kanti. Ka pulss taastub väga kiiresti, võiks öelda et 20-30 sekundi pärast pole eelmisest pingutusest jälgegi.


Joonisel on ringidega osad märgitud iga seadme juures. Ilusti joonistub välja iga masina kolm kordust ning kõige alguses olev soojendusjooks. Viimane jäi küll lühikeseks ühe ammuse põlvehäda pärast, mis kippus jälle välja lööma.

Olen viimastel päevadel üsna palju uurinud, milline võiks olla minu puhul see õige südame löögisagedus, mis vahemikus võiks nii suusatrenni kui jõusaali treeninguid teha. Kui suusatamise keskmine kipub vabastiilis olema mul 162l/min ja paar lööki ülegi, siis arvestades mu maksimaalset lubatut 187l/min, oleks see 86% intensiivsust. Üldiselt ei soovitata üle 80% aga samas on mul enesetunne nii hea et sellises tempos lase või 2h jutti ning aegajalt annaks hoogu juurdegi. 169-171löögi juures hakkan alles tundma, et rohkem ei tasu pingutada aga see on juba 91% maksimumist.

Kuna kirjandust lugedes jääb mulje, et löögisagedus peaks jääma sinna 150 kanti aga samas ma tunnen oma 162 juures end suusatades igati hästi kuid jõusaalis on koormus sinna 130 kanti, siis ei saagi enam aru, milline see õige koormus minu jaoks peaks olema.

Arvutatud südame löögisageduse väärtused olen saanud selliselt:
HR rest = 52
205.8 - (0.685 x age)  = 187 HR max
Aerobic Base: ((HRmax-HRrest) x 0.7) + HRrest  = 147 Aerobic Base
Anaerobic Quality: ((HRmax-HRrest) x 0.8 to 0.9) + HRrest = 160 Anaerobic Base

Pulsivöö ja dataloggeriga suusatrenn

Hiljuti sai soetatud omale pulsikell koos pulsivööga. Hetkel olen mõned trennid sellega teinud nii jõusaalis kui suusatades. Kui jõusaalis on koormused lühiajalised ja suurt kasu ei näe spordikellas siis suusatades on üsna huvitav südametegevust jälgida. Palju lisaväärtust annab dataloggeri võimalus. Seadistasin oma kella iga 5 sekundi tagant südame, temperatuuri ja kõrguse kohta andmeid salvestama. Andmed arvutisse laadides sai väga huvitavaid tulemusi. Allolev pilt näitab südame löögisagedust Nõmmel 4x5km läbimise ajal. Aega kulus 1h 20min.



Keskmine südame löögisagedus on kogu trenni jooksul 162 lööki/min.

Allolev pilt näitab südame löögisagedust iga ringi kohta eraldi. Siin on parem võrrelda, kui suure pingutusega iga ringi läbiti.



Kes Nõmme 5km ringi teab, see oskab enamvähem paika panna kus suuremad löögisageduse muudatused toimusid. Samas on näha ka üsna kiire taastumine peale igat tõusu aga suhteliselt madal löögisagedus treeningu vältel. Kui mõne tõusuga üle peaksin pingutama ja haamri saama, oleks hea võrrelda taastumise kiirust.

Kui aja jooksul koguneb selliseid andmeid rohkem tekib hea võrdlusmoment kuidas füüsiline tase aja jooksul muutub. Lisaks peaks üle mõõtma ka oma hapnikutarbimise kuna viimased andmed on 2003. aastast. Viimati oli see 50 juures ning mäletan veel, et polnud siis suurt eriti ka sporti teinud.