Kas ma olen hea programmeerija?

Tegelikult ei pea ma end üldse programmeerijaks vaid pigem midagi sinna süsteemiarendaja, süsteemiarhitekti kanti. Aga sellest ei soovinud ma rääkida. Samamoodi pole ka kunagi mõelnud, kas ma ka hea süsteemiarendaja olen.
Sattusin huvitava artikli peale "How to recognise a good programmer", kus tuuakse välja punktid, mille järgi võiks hea programmeerija ära tunda. Võtsin siis kätte ja panin ka enda oskused ritta, et teada saada, kes ma üldse olen. Kuidas see ütlus oligi, kes see ikka koera saba kergitab kui koer ise:)

1. Passion
"They do “programming” as a day job"

Selle lühida lausega võiks selle punkti kokku võtta. Kui enda peale mõelda, kas ma selle punkti all kvalifitseerun, siis suur osa mu vabast ajast lähebki kõikvõimalike arendusprojektide ja ideedega tegelemiseks. Entusiasmi asemel tuleks võibolla rääkida hoopis fanatismist. Peale day job'i ehk kohustuslikku osa algab loomingulisem tegevus.

2. Self-teaching and love of learning
If you’re thinking of hiring someone as a programmer, and he ever utters the words “I can work with that, just send me on a training course for a week and I’ll be good at it”, don’t hire that guy. A good programmer doesn’t need a training course to learn a new technology.

Väga hästi iseloomustab tõsist entusiasti. Siiani veel meeeles, kuidas 10-11 aastaselt sai Lembit Abo kõik raamatud ribadeks lugesin saamaks teada kuidas elektroonikadetailid töötavad ning kuidas neid kokku panna. Sellele järgnes arvuti 13-14 aastasena kus inglise-eesti sõnastik kõrval käis meeletu tõlkimine kuidas Linuxis mingit shelli-skriptimist teha või kernelit kompileerida. Võiks julgelt öelda, et 18 aastaseks saamise hetkeks olin Linuxi kernelit oma 100 korda kompileerinud (kui küsida miks ma seda tegin, siis mulle meeldib kompaktsus ja endakompileeritud kernel on just see mis mulle meeldis). Sellele järgnenud Pascali, Perli, PHP, C, Visual Basicu jne keelte iseseisev õppimine ei nõudnud mingeid koolitusi vaid ainult meeletut pühendumist. Aastaid tagasi kui ma mõtlesin, et ma olen sellise posu keeli läbi proovinud aga mis neist kasu kui ühtegi perfektselt ei valda. Võibolla ongi see just see, mis näitab ehtsat fanatismi. Tähtis on hoopis taustateadmine, mida iga keel võimaldab, kuidas vajaduse korral midagi valmis kirjutada selles keeles ning seda oma ideedes rakendada.

3. Intelligence
Good programmers aren’t dumb. Ever. In fact, good programmers are usually amongst the smartest people you know. Many of them will actually have pretty good social skills too. /.../ Don’t ever hire a dumb person thinking they’re a good developer.

Ma pole end kunagi pidanud väga heaks jutumeistriks. Kui ma ikka teemast midagi ei tea, hoian suu kinni ja kuulan targemaid, aga "minu" teemasse minnes võib vahel väga peensusteni asju ära seletada. Just hiljuti sain ka oma juhendajalt võtta selle eest, et olen oma magistritöös asjad nii detailideni ära seletanud, et selle võiks hoopis manualina kasutusele võtta. Minu jaoks tähendabki intelligentsus rohkem mölapidamatust talitseda ning õigel ajal õigeid asju öelda.

4. Hidden experience
A good question to ask a potential “good programmer” in an interview would be “can you tell me about a personal project - even or especially one that’s completely irrelevant - that you did in your spare time, and that’s not on your CV?” If they can’t (unless their CV is 20 pages long), they’re probably not a good programmer.

CV kohapealt on küll nii, et hädaga suudab selle 3 lehele ära mahutada. Ilmselt poleks probleem see 5-7 leheliseks teha aga kes seda siis loeb? Mis kõige kurvem, kui üle oma poole elust oled ikka päevast päeva kõikvõimalike isiklike projektidega tegelnud siis kogemustepagas on ikka üsna auväärseks paisunud aga on vääääga vähe tööandjaid kes selleni oma küsimustega jõuda suudavad. Üks selline jutuajamine oli ühe teadusinstituudiga, kes soovisid mind tööle palgata. Nad olid vaimustunud mu kerneli kompileerimise oskustest, raudvara teadmiste tasemest ja veel sajast pisiasjast. Sel hetkel ei saanud ma päris täpselt aru, miks nad olid valmis mu iga kell tööle võtma. Võibolla see pühendumus oligi see, mida nad inimeses otsisid.

5. Variety of technologies
Learning a new technology is one of the most fun things a programmer with any passion can do. So they’ll do it all the time, and accumulate a portfolio of things they’ve “played around with”. They may not be experts at all of them, but all decent programmers will be fluent in a large inventory of unrelated technologies.

Jah, ega PHP või kasvõi HTML ning assembler ei oma ju mingit seost omavahel. Aga kui osata programmeerida mikrokontrollereid ning siduda sellega veebiliides ning see krempel kasuliku ideega siduda, võib saada vägagi huvitavaid lahendusi tehnoloogiatest, mis pole omavahel seotud. Omades mingeidki kogemusi laiast valdkonnast tehnoloogiatest oled võimeline neid omavahel siduma. See ei tööta, kui tead näiteks kuidas Javas klient-server lahendust progeda aga vot tahaks seda oma koduse gaasianduriga siduda kuid pole aimugi kuidas sensorid ja kogu elektroonika töötab.

6. Formal qualifications
Many good programmers will have a degree in Computer Science. Many won’t. Certifications, like MCSE or SCJP or the like, don’t mean anything either. These are designed to be accessible and desirable to all. The only thing they indicate is a certain level of knowledge of a technology.

Mul omal pole ühtegi sertifikaati. Sellest hoolimata tean väga täpselt mida ma oskan ja mida mitte. Andku ainult võimalus enda tõestamiseks. Computer Science paber küll tuleb üsna pea koolist aga seda võiks võtta pigem kui täiendusena olemasolevates teadmistes kuna magister aitab korrastatult omandada omale huvitavaid oskusi. Kui enne magistrit tegelesin kümne erineva asjaga vaheldumisi siis nüüd on tekkinud oskus oma olemasolevaid teadmisi sihipärasemalt ära kasutada ning vajadusel puuduolevaid juurde õppida.
Järgmiseks loogiliseks jätkuks ongi vist sertifikaadi omandamine kuna on hetki, kus see paber loeb kellegi jaoks kes sind ei tunne. Sel hetkel ei aita enam ütlemisest, et anna mulle võimalus end tõestada vaid ta ootab juba eelnevalt seda kindlustust, et tal on tegemist õige inimesega.

Kes peab end programmeerijaks, siis siin üks soovituslik lugemine, kuidas olla hea programmeerija.

Susisev gaasipliit

Kel ees olnud köögimööbli või kasvõi gaasipliidi vahetus, siis on tõenäoliselt seisnud samasuguses olukorras kus mina. Nimelt oli aeg vana pliidi küljest gaasijuhe ära võtta ning uue külge ühendada. Kusagilt oli kõrva jäänud et seda peaks kindlasti tegema sertifitseeritud inimesed, mida kinnitas ka mu korteriühistu esimees.
Hakkasin siis uurima, mis see väike lüke võiks maksma minna. Kõne Eesti Gaasi pani suu vatti täis kui kuulsin et hind alates 700EEK. Suure ähmiga panin toru ära ja ei suutnud uskuda kuidas saab viis minutit võtmega keeramist nii palju maksta. Teiseks, pakutud esmaspäevane aeg oleks mu 4 tervet päeva jätnud sisuliselt külmtoidu peale, seega polnud see variant.
Võtsin kõne ka teise gaasifirmasse, mis tegeles küll rohkem gaasikatelde jm sellisega aga serdiga mehed on serdiga mehed ning vahet pole kes seda keerab, peamine et paber taskus on. Dialoog oli umbes selline:

• Mina: "Tere, ma sooviks oma gaasipliidi gaasijuhtme uue pliidi külge ühendada"
• Gaasifirma: "Tere, kui teil on vaja ainult gaasijuhe ümber tõsta, siis ma ei näe küll põhjust miks te seda ise teha ei võiks"
• Mina (väikese hämminguga juba): "Ee, no jah seda ma isegi mõtlesin et saaks ise ka hakkama aga kuidas ma pärast teada saan kas midagi lekib või mitte? Mis see töö muidu maksab?"
• Gaasifirma: "No kui teil raha üle on siis me võime tulla selle teilt ära võtta jah. Praeguse masu ajal on teadagi inimestel raha vähe. Hinnad algavad kusagilt 700 EEK-st. Kontrollida saate nii et määrite seebivedelikuga üle ja kui lekib siis hakkab mullitama. Mina ise olen kodus nii teinud."
• Mina: "No kui nii lihtsalt asjad käivad, siis ma saan ise ka hakkama. Poleks uskunudki et nii normaalse suhtumisega ettevõtteid veel tänapäeval leiab".
• Gaasifirma(muigab): "No siis te ehk julgete teinekordi siia helistada, kui me kohe inimesi paljaks koorima ei hakka"
• Mina: "Suured tänud...." jne
  

Selle jutu peale kruttisin loomulikult oma pliital toru tagant ära ning sättisin selle teise pliidi külge. Ei viitsinud seebivahtu ega mullitamist kapi all pimedas teha. Mulle piisas koera moodi mõnda aega nuusutamisest. Mõne minuti pärast särisesid pannil juba munad ning sain rahulolevalt säästa 700EEK.
Ehtne näide, kus sisuliselt suur kontsern lajatab kõigile ühesuguse puuga kuid väiksem ettevõte suudab klientidega ka inimlikult suhelda jättes neile valikuvabaduse ja andes nõugi kuidas asju odavamalt lahendada.
Aga pliit on aus ja vägagi lollikindel. Kõikvõimalik gaasinupuga mängimine lõpetab igasuguse gaasi susina kohe kuni leeki pole, olgu see nupp ükskõik mis asendis. Electrolux pole siiani oma kodutehnikaga alt vedanud, loodetavasti ka seekord mitte.

Swedpank võtab tööle lüpsjaid

Kõik kel nälg näpistab ning tööd pole hoidke silmad lahti. Varsti tuleb aeg, kui nii mõnelgi põllumajandusest huvitatul on võimalik lüpsjana Swedpanka tööle saada. Hiljem võib karjääriredelil tõusta näiteks projektijuhiks - areng missugune. Nimelt võib Swedpank vastu tahtmist saada ühe Eesti suurema lehmakarja omanikuks. Õigem oleks küll nimetada suurosanikuks aga mõte jääb samaks. 2000'st lehmast 45% teeb 900 lehma Swedpangale :)
See on ehtne näide, kuhu on viinud pankade laenustrateegiad ning kui jäigalt süsteem tegelikult töötab. Loodetavasti läheb ettevõtte saneerimine läbi ning Swedpank teeb sellest omad järeldused ning saadab aegajalt ka mõne telleri lehmi lüpsma ning sööta ette andma.



Tegelikult mulle meeldib mõnda aega tagasi jõustunud ettevõtete saneerimisvõimalus. Jääb üle oodata ainult millal seee füüsiliste isikute peal jõustub. Palju parem ja lihtsam oleks ju enda pankrotiotsuse väljakuulutamise asemel alustada enda saneerimisega. Praegune 5 aastane periood peale eraisiku pankrotistumist on ikka ulme pikk aeg, et võlgadest vabaks saada.

Suur diiselmootoritega autode ülalpidamiskulude võrdlus

Olen juba aastaid olnud igasugu statistika fänn ja eelkõige just nuputan endale vajalikke statistika meetodeid välja. Nii juhtus ka autode puhul. Kuna oma nüüdseks juba 13a vanune Opel Astra hakkab kere osas end ammendama siis peab hakkama vaatama natukene uuema sõiduvahendi poole. Rahaliste võimaluste üle järgi mõelnud sain kokku järgmised kriteeriumid, millele auto vastata võiks:

• diiselmootor eelkõige väiksema kütusekulu poolest
  
• universaalkere kuna suudan ikka ja jälle veenduda selle vajalikkuses
• seest avaram kui praegune
• vanus 3-7a et garantii läbi oleks ja roosteprobleemid järgmise 5a jooksul veel kummitama ei hakkaks
  
• Hinnaklass kuni ca 140tuh EEK

Pidevalt räägitakse kallitest või odavatest varuosadest aga keegi ei räägi kunagi faktidest ja numbritest. Et end võimalikult vähe "naised saunas rääkisid" stiilis juttudest häirida lasta võtsin kätte ja panin umbes 30 erinevat varuosa tabelisse ja arvutasin keskmise maksumuse. Hinnad otsisin välja kõikvõimalikest Eesti interneti varuosapoodidest. Kui vanemate autode jaoks on pea igat juppi saada, siis uuemate, 3-5a vanustega oli paras probleem ja üsna mitme auto puhul pidin panema nö teiste autode samade varuosade keskmise hinna. Isegi kui see meetod oma täpsusega ei hiilga, siis üldise pildi hinnast annab see kindlasti.

Parema võrdluse huvides on tabelisse pandud ka mõni vanem mudel, et saada pilti kui palju siis uuema auto puhul hinnavahe tekib. Igatahes, tabel on siin.


(Kliki ülalolevalte tabelile et suuremalt näha)

Ülalolevas tabelis on kollasega tähistatud lahtrid, mille puhul on arvutatud keskmine hind teiste hindade järgi. Täitsa tühjad on võrdlusest välja jäetud kuna ei suutnud leida piisavalt hindasid et sobiv keskmine hind arvutada.
Selgituseks veel et tabelis näidatud remondikulu kuus on võetud natuke meelevaldselt. Arvestatud on mu enda keskmist aastast läbisõitu 12 000km. Samamoodi on ka liikluskindlustuse arvutamisel mu enda riskikoefitsendi alusel need numbrid arvutatud.
Lõppeesmäriks on aga leida igakuised auto ülalpidamiskulud kokku, mis on ka viimasel real välja toodud.

Nüüd vaataks nüüd eraldi, millise masina varuosad siis kõige odavamad ja kallimad tulevad.



Nagu näha, on vaieldamatult odavaim mu olemasolev sõiduk Astra F. Minu suurimaks üllatuseks on D4D mootoriga Toyota Avensis üsna väikese kuludega. Jaapani masinate jupid pidid kuuldu järgi kallid olema. See siin igatahes näitab hoopis midagi muud. Teisele kohale sai Mondeo, mis pole mul küll potensiaalsete ostukandidaatide hulgas aga hea teada. Avensise kõrval oligi tõsisemaid kandidaate Volvo V70 oma mugavuse poolest aga kallimad varuosad kui arvasin. Ebameeldiv üllatus oli C klassi Mercedes kuna selle omamise soov käis vahepeal Avensisest ülegi. Vaadates aga rohkem kui 200% suurenevale varuosade hinnakulule peab vist millestki loobuma.
Üks suur puudus on siin nende hindade arvutamisel tegelikult ka. Kuna iga masin laguneb erinevalt, siis isegi kui varuosade hinnad on üle 2 korra kallimad kui praegusel sõidukil, käib tõenäoliselt uuem sõiduk harvemini remondis. Iseenesest saaks igakuise remondifondi iga masina puhul koefitsendiga läbi korrutada aga koefitsendi leidmine on pigem nagu kohvipaksu pealt ennustamine kuni pole omale kõiki neid autosid olnud ja reaalset remondikulu ei tea. Seega jääb see ära.

Edasi kütusekulu juurde. Jälle üks suhteliselt meelevaldsete numbritega graafik. Andmed on kogutud auto24.ee lehelt müügil olevate autode kuulutustest käies läbi võimalikult palju sarnaseid kuulutusi ja võttes siis kõikide kuulutuste keskmine ning jättes välja mõned utoopiliselt väikesed küttekulud. Aga mingit ettekujutust oli mul vaja, et ligikaudselt arvestada tulevaste kütusekulude arvetega. Praegune auto on hiilanud oma vähese tarbimisega aga kui juba varuosade odavuse poolest hiilanud Avensis ka kütusekulu poolest teistele ära paneb, on jälle üks pluss juures. 


Nüüd jääb üle ainult kõik kulud eraldi ja kokku ühte tabelisse pista ning vaadata, millised auto ülalpidamiskulud on.



Kui enne nende tabelite vorpimist oli Avensis üks esimesei potensiaalseid kandidaate, siis see siin annab ainult kinnitust, et seda masinat on võimalik väga normaalsete kuludega ülal pidada. Isegi kaskokindlustus on täitsa talutav.
Kui eelnevalt oli Mercedese C220 teine potensiaalne kandidaat, siis kui üldse võtaks, siis võtaks C270 kuna hinnavahe kogukuludes on väga väike aga sõidumõnu C270 kindlasti parem.
Volvo V70, mida on soovitatud mulle just mugavuse poolest vahetaks võibolla välja hoopis Accordi vastu.

Kaju ainult, et Audi A6 ja BMW 525 (just eriti viimane) oma kulude poolest liiga kalliks lähevad. Eriti kreisi on kaskokindlustus. Üle 3 korra rohkem kasko eest maksta kui Avensise puhul - ei, tänan.
Kui Mazda 6 jätsin oma kandidaatide seast välja taotluslikult kahtlaset tihti esinevate roosteprobleemide tõttu, siis Mondeo pani natukene mõtlema.
Vähemalt on nüüd hea nende numbrite järgi aimu saada, kas ja kui palju liisingut võib võtta, et pangapoolne nöör väga kägistama ei hakkaks.

Paha ei teeks ka kollaste lahtrite täitmine õigete numbritega, kui need ainult kusagilt kätte saaks.

Uuendus 12.04.2010:
Võrdlusesse lisatud ka Wolkswagen Golf ja Passat. Golf oli oodatult odavamapoolne auto aga Astraga H'ga võrreldes teeb kulude osas silmad ette. Rahvaauto Passat sobib hästi Mazda 6'ga võrdlemiseks. Huvitav on ainult, et Golfi ja Passati kaskokindlustus on üsna suure erinevusega.
Kõikidel autodel on väiksemaks muutunud ka liikluskindlustuse numbrid kuna tegin arvutused nüüd If-i pakutavate numbritega.

Uuspõllu "Isa" - TEHTUD!

Kuna Uuspõllu "Ürgmees" oli üle ootuste hästi mängitud näidend, siis oli kindel plaan ka "Isa" ära vaadata. Tallinna Vene teater oli igatahes puupüsti rahvast täis ning üldse oli piletite saamisega raskusi, ma mõtlen istekohti, kust ikka midagi näeb ka.
Kui sul on umbes 3 aastane laps, oled abielus ja elad õnnelikult naisega koos, tunned nii mõndagi tuttavat Uuspõllu jutus ära. Nagu ka eelmise näidendi puhul räägib mees sellest, kuidas asjad tegelikult on. Eriti kui on veel võtta võrdlusmoment oma enese elust, tunduvad erinevad olukorrad vägagi tuttavad. Võib ju öelda, et miks rääkida asjast, mida me niikuinii teame. Jah, kõik on võetud elust enesest aga miks mitte vaatama minna fantastiliselt head näitlejat, kes aitab mõnda asja võibolla natukene teise pilgu alt vaadata. Kui ikka kodus näägutav naine või alaliselt vinguv laps, siis vahelduse mõttes oleks hea naine kaasa krabada ning koos see tükk ära vaadata.
Viimasel ajal on kuidagi palju tänapäevast meediat hakatud lavastustes kasutama. Kõikvõimalikud videod, pildid, muusika - õnneks ei pingutatud sellega üle. Varasemast on üks kogemust Rakvere keskkooli trupiga, kes suutis oma näidendi sisuliselt meedia peale üles ehitada. Välja kukkus täpselt nii nagu pidigi kukkuma - nooruslikult lapselik ja poolik.

Soovid autot osta aga ei tea mida kontrollida

Tõenäoliselt on selliseid inimesi üsna väike protsent, kes ka tegelikult oskavad korralikku autot ära tunda. Enemasti kvalifitseeruvad nendeks autoremondi töökodade tehnikud jm sarnase profiiliga inimesed. Soolapuhujaid on täis kõik nurgatagused ja veel rohkem neid kes selliste käest petta saavad. Teada tuntud tõde on ka, et kui ikka mingist autost vaimustusse satud, tekib tunne, et just see ja ainult see auto tuleb ära osta. Algul planeeritud põhjalik ülevaatus võib kulmineeruda lühikeseks sisseistumiseks, kaassõitjana müüjaga koos platsil tiirutamiseks ning seejärel paberite vormistamiseks.
Eks olen ka ise neid ämbreid kolistanud ja kõva kooliraha maksnud. Irooniaga pooleks võib öelda isegi, et minu "parim" ost on olnud auto, mis sisuliselt sõitis minu käes kõigest 80km ning mingi aja möödudes seejärel vanarauaks tuli lõigata. Vähemalt on hea huumoriga oma kunagisi lollusi meenutada. Aga et suure eufooriaga selliseid apse tulevikus ära hoida, tegin ajaviiteks valmis nimekirja, mida oleks hea enne paberite vormistamist üle vaadata. Ehk on sellest kellelegi veel kasu.
Fail on exceli formaadis ja kättesaadav siit.
Asjatu kõvatamise ärahoidmiseks mainin, et see nimekiri ei pretendeeri täielikule tõele ning on pigem subjektiivne arvamus mis on kokku kogutud erinevatest allikatest. Aga kui mõni oluline punkt on puudu, oleks hea teada.