Vahekokkuvõte 100EUR laristamisest/kordistamisest

Tahes tahtmata on eelmises postituses esitatud väljakutse iga päev peas keerelnud. Kõige lihtsam oleks raha panka hoiusele panna, käed tagumiku all istuda neli kuud ja olen umbes 1,5% omadega plussis. Käisin mõttes läbi igasuguseid variante ja mõned perspektiivimad jäid sõelale:

• aktsiaturud - tõenäoliselt läheb (osaliselt) käiku alles siis, kui summat annab juba poolitada ja tegevuste vahel ära jaotada
• mõne idee realiseerimine ja maha müümine - kõik ideed ei vaja 1000+ raha. Kõik, mida vaja, on teadmisi mõnes ideega seotus spetsiifilises valdkonnas, pealehakkamist, head müügimeheks kehastumist ja natuke õnne ka
• osta-müü-vaheta - nishi leidmisel (odavam, parem, kiirem jne) on sellega võimalik väikest rahahulka ilma pead eriti vaevamata mõnevõrra suurendada. Kuna see pole tegevus, mis lisaväärtust toodaks, siis on see pigem ajutine lahendus.

Ühe neist ideedest olen hetkeks käsile võtnud ja esimene nö tehing on poolepeal. Iga tehingu sisu räägin lahti koos võidetud/kaotatud summadega peale seda, kui tehing on lõppenud. Hetkel 70% rahas. Tehinguga loodan saada 35-40% kasumit.

100EUR 4 kuu pärast - kaotatud või mitmekordistatud? Kes lööb kaasa? Kes teeb pakkumise?

Tekkis täna üks suhteliselt hull idee. Panen mängu 100EUR ehk 1565kr ning proovin selle raha misiganes vahendeid kasutades 4 kuu pärast kahekordseks teha kasutades teenimiseks ainult seda mängu pandud raha. Vahepeal ei võta ära ega pane juurde sentigi. Teeme puust ette ja punaseks, kui raske on ikkagi raha teenima panna alustades väikestest summadest.

Minu panused:

• 26.02.2011 on mul 100EUR asemel 200EUR
• 26.04.2011 on mul 200EUR asemel 300EUR

Mängu loeme kaotanuks kui esialgsest 100EUR'ist on alles 30EUR (kaotatud 70% rahast).
Kasutada võib misiganes vahendeid:

• osta-müüa misiganes träni oksjonil, kuulutuste kaudu (eeldades, et see ese on selle investeeritud raha eest eelnevalt ostetud)
  
• osta-müüa väärtpabereid (tehing peab sisaldama ainult mängus olevat raha)
  
• panna hoiustele
• kinnisvara sellega just ei osta kuid ostu-müügiõigustega annab ehk mängida
• kasiino, internetikasiino
  
• toote midagi kasutades ainult mängus olevat raha
• loevad ainult tehingud, mille alguskuupäev on alates tänasest (25.10.2010)
  

Keelatud on teha kokkuleppe tehinguid tuttavatega stiilis annan sulle 100EUR, 4 kuu pärast annad tagasi 200EUR. Ehk siis lubatud on kõik viisid, millega kaubeldakse igapäeva elus ning keelatud on kõik kokkuleppe thingud, kus teine pool jääb teadlikult rahaliselt kaotajaks. Iga tehing, mida tehakse, peab sisaldama ainult seda investeeringut, kui palju sul hetkel algsummast järgi on.

Eesmärk oleks näidata rahaga raha teenimise lihtsust või siis keerukust. Mingit eelnevat plaani mul valmis mõeldud ei ole, kuhu raha panna. Kuna idee tuli spontaanselt, siis on omalgi huvitav, kust hakata teenimisvõimalust otsima. Kõik investeeringud, teenimised, väljaminekud kajastan ka siin blogis, et oleks pidev ülevaade mis hetke olukord on.

Tore, kui kaasa lööks keegi veel ning tekiks niig võrdlus- kui võistlusmoment. Kui keegi kaasa lööb, võiks teada anda kommentaariumisse ning lingi, kus oleks näha tema igapäevaseid-nädalasi tehinguid.

Et asja veel põnevamaks ajada, võiks teha ka pakkumisi, kas 4 kuu pärast on see raha sama suur (0% muutust), pool summast kaotatud (-50%), kahekordistatud (+100%) või mõni muu variant. Esimene kõige täpsemalt pakkuja saab 26.02.2010 seisuga summast 10% oma kontole. Pakkumised teha stiilis: Eesnimi P (perenime esimene täht), +30% (ehk teenitud 30%). Nime soovin sellepärast, et hiljem konto omanik ning siinne pakkuja kokku langeksid. Vastasel juhul raha ülekandmist ei toimu. Parima pakkuja potensiaalne võidusumma on vahemikus 3...20EUR (hea õnne puhul rohkem).

Mängu tulemusena peaksid pessimistid saama kas julgustust oma raha teenima panna või siis veenduma, et raha on lihtsam kaotada kui teenida. Optimistid võtavad lihtsalt mängust osa ja õpivad samamoodi nagu mina:) Lisaks võib nii mõnigi saada (sh mina ise) mõne hea idee, millega edaspidi teenima hakata.

Jään ootama kaasvõitlejaid ja pakkujaid.

TÄIENDUS: Et pakkujatel enamvähem võrdsed tingimused oleksid, võib pakkumisi teha kuni 15.11. Sinnani on tõenäoliselt üsna palju määramatust, kuhu poole see rahasumma tüürima hakkab.

Kogu tõde Eesti vanaduspensionist ja maksudest

Mõned päevad tagasi Apollos aega veetes leidsin huvitava raamatu "Rikas isa, vaene isa". Raamat räägib sisuliselt raha abil raha tegemisest kus pole tähtis mitte ülikooliharidus vaid finants kirjaoskus. Seal on mõned ameerikaliku mõttelaadiga huvitavad mõtted ja soovitaks täitsa lugeda, kel soovi finantsasjadele natukene teistmoodi peale vaadata.

Tänu sellele raamatule hakkasin mõtlema, kui palju ma siis ikkagi vanaduses seda lisaraha vajan, et omadega toime tulla. Alustuseks võtsin kätte vanaduspensioni arvutamise. Sotsiaalkindlustuse lehel on üleval üsna hea ülevaade, kuidas pension arvutatakse. Tegin Excelisse tabeli ja hakkasin aga arvutama. Pensioni arvutamisel on kaks muutujat - tööstaaz ja riigile makstud sotsiaalmaks ehk teisisõnu pensionikindlustatu aastakoefitsient. Kui tööstaazi saab igaüks ise välja arvutada, palju viitsib tööd teha, siis aastakoefitsendi arvutamine on natukene keerulisem.

Keda huvitab aastakoefitsendi suurus, siis minge www.eesti.ee lehe kaudu X-tee portaali ning otsige üles Pensionikindlustuse registri teatis. Seal on kirjas nii makstud sotsiaalmaks kui aastakoefitsent. Aga mis tuleb välja, mida siiani mitte kusagilt lugenud ei ole? Nimelt, kui sul seal ülemises tabelis on kirjas nii makstud sotsmaks, pensionikindlustuse osa kui ka Riikliku pensionikindlustuse osa, siis koefitsiendi arvutamisel võetakse arvesse just see viimane veerg. Sisuliselt kui sa oled aastas maksnud 100 000kr sotsmaksu, siis pensionikindlustust arvutatakse ainult 60% ulatuses sellest sotsmaksust. Koefitsent saadakse kui jagada see viimane veerg Eesti antud aasta tulumaksuvaba määraga ehk 27000kr.

Näiteks:

• Makstud sotsmaks 100 000kr
• Riikliku pensionikindlustuse osa: 100 000*0,6 = 60 000kr
• Koefitsient: 60 000/27 000 = 2,22

Juhul, kui saad eesti keskmist palka, tuleb koefitsient 1 ja kui keskmisest väiksemat on koefitsient alla 1.
Arvutad kokku igal aastal saadud sotsmaksu ning koefitsiendi, liidad need kokku ja jagad töötatud aastate arvuga ja saad keskmise koefitsiendi, mida saab kasutada pensioni arvutamiseks. Sama arvutus on tehtud ka X-tee portaalis alumise tabeli lõpus.

Nüüd paneme selle koefitsiendi valemisse ning vaatame kui palju pension sellest tegelikult sõltub.
Mõned näited, kui vähe tegelikult makstud sotsiaalmaksu suurus muudab vanaduspensioni:

• Tööstaaz 45 aastat, eesti keskmine palk ehk koefitsient 1 => pension 4918 kr
• Tööstaaz 45 aastat, 1,5 keskmist palka ehk koefitsient 1,5 => pension 4952 kr
• Tööstaaz 45 aastat, 2 keskmist palka ehk koefitsient 2 => pension 4986 kr
• Tööstaaz 45 aastat, 3 keskmist palka ehk koefitsient 3 => pension 5054 kr
• Tööstaaz 30 aastat, 2 keskmist palka ehk koefitsient 2 => pension 3967 kr
• Tööstaaz 20 aastat, 2 keskmist palka ehk koefitsient 2 => pension 3288 kr

Nagu näete, ei muuda hetke palk ehk makstud sotsiaalmaksu suurus sisuliselt mitte midagi. Hoopis suurema kaaluga on tööstaaz.

Sellest võib järeldada ainult seda, et riigile pole mõtet näidata võimalikult suurt palka vaid vastupidi kuna sisuliselt loeb ainult see, et oleks makstud kohustuslik miinimum sotsiaalmaksust. Vastasel juhul ei lähe töötatud kuu tööstaazi kirja. Valemi järgi selgub, et iga kuu, mil sa tööstaazi ei maksa, väheneb sinu vanaduspension umbes 7kr võrra ehk aastas 84kr.

Üks näide veel, mis omamoodi põhjendab ära, miks meil varimajanduse osakaal nii suur on.

Oletame, et sa saad igakuise palgaga kätte 10 000kr. Tööandja jaoks on palgafond ehk sinu kogu palgakulu 16 600kr. Tegemist on palgaga, mida tööandja on nõus sinu eest sulle maksma. Kättesaadud palk tähendab aga, et riik on sinu palgast juba 40% omale võtnud maksude näol. Tavaliselt kulub enamusel inimestel palk kuu lõpuks ära, mis tähendab et nad ostavad selle eest toitu, riided, maksavad makse jne. Ühesõnaga kõike, mis on omakorda riigi poolt maksustatud käibe, aktsiisi- ms maksudega. Osa asju on küll väiksema maksuga või ilma maksuta (kasutatud asjad käest ostes jms) ja mõned jälle suurema maksuga (kütus jne) aga võtame keskmiseks maksuks 20% iga toote ja teenuse pealt. Kui sa said kätte 10 000kr, siis kuu lõpuks, kui oled oma raha ära kasutanud, oled sellest omakorda veel 20% riigile andnud.
Kokkuvõttes maksad sa iga kuu riigile keskmiselt 52% oma palgast ehk siis aastas pead sa tööd tegema umbes 6,2...6,4 kuud tööd, et riigile makse maksta ning ülejäänud 5,6 kuud töötad selleks, et omale raha teenida.

Kui see asi mõtlema pani, siis oleks aeg näiteks "Rikas isa, vaene isa" kätte võtta ning läbi lugeda ja võibolla oma rahaasjad natukene teise pilguga üle vaadata.

PS! Ei pretendeeri nendes valemites absoluutsele tõele ja siin võib olla vigu sees. Vanaduspensioni asjus küll sai mõned korrad sotsiaalkindlustusametiga konsulteeritud, et aru saada maksusüsteemist.

Esimese suusatamiseni napilt üle kuu aja jäänud?

Kui keegi küsiks, mis mu kõige külastatav netiaadress on, siis talvekuudel oleks selleks kindlasti http://sport.err.ee/lumeinfo.php. Alati up-to-date koht, kus leiab infot rajaolude kohta. Ja kui ei leiagi, siis kõne rajamehele ja pilt selge.

Varasemate aastate pealt on näha, et on isegi juhtunud, kui 20. novembri paiku sai juba julgelt suusad alla panna. Viimaste aastate jooksul isegi kaks korda nii juhtunud. Jõusaali anaeroobsest treeningust on juba mõnda aega saanud vaheldusrikkam treening kus alustuseks vähemalt 3km jooksu sekka. Sobilik pikaajalise koormuse pulss tundub siiani olevat 160-170 kandis, mis tähendab üsna korralikku tempot ja talutavat vormi suusahooaja alustamiseks.

Üle jääb oodata ainult, millal poodidesse suusavarustus ilmuma hakkab ning tädid-onud suusapõhjade lihvimisega tegelema hakkavad. Või äki kusagil Tallinnas juba tehakse seda?

"Ausa hinnastamise kokkulepe" devalveerumine

Lausa uskumatu, kui kiiresti võiks üks loosunglause devalveeruda. Napilt kaks kuud tagasi käis Eesti Kaubandus- ja tööstuskoda välja leppe, mille alusel püütakse peatada hindade tõusu euro käibele võtmise tõttu. Hetkel on ausa hinnastamise kokkuleppega liitunud 417 ettevõtet.

Ka poes jääb alatihti kassade juures neid silte silma. Hoolimata sellest on viimasel ajal tõusnus suur osa toidukaupadest. Mind tõesti ei huvita, kas seda tõstis tootja, maaletooja või jaemüüja. Kui üks ettevõte, kes on selle leppega liitunud, ei suuda seda lepet lõpptarbija seisukohast täita, ei tohks ta sellega üldse liituda.

Kui ma selle leppe välja käimise ajal lootsin natukenegi, et ehk on sellest natukenegi kasu, siis nüüd on see lihtsalt kleeps, mis näitab, kui sisutühi see loosung tegelikult on. Järjekordselt pole liitujad endale selgeks teinud, kas nad ka tegelikult suudavad sellest leppest kinni pidada. Olgugi, et euroni on veel üle kahe kuu aega on see lepe devalveerunud ja loota võib ainult palkade järgi tulemisest peale euro saabumist. Tõenäoliselt saadakse alles peale esimesi euro palganumbreid nähes aru, kui suured käärid meil muu euroopaga võrreldes sees on.

ÄP: Ärge eelistage kodumaist

Rootsi juurtega ning üsnagi tuntud investor Stefan kirjutab Äripäevas huvitaval teemal ärge eelistage kodumaist. Hakkasin sellepeale mõtlema, kui palju ma ise olen selliste "Eelista Eestimaist" asjadega kaasa läinud. Ega vist ei olegi. Tekib hoopis küsimus, miks ma peaksin eestis valminud toitu või tehnikat ostma kui kõrvalolev välismaine on 10-20% odavam. Et toetada kohalikku tööstust? Miks siis kohalikud ei suuda sama odavalt toota? Tõenäoliselt pole väikese riigi tõttu tootmismahud nii suured kui mujal. Veel kuidagimoodi arusaadav aga see peaks panema hoopis mõtlema, kuidas efektiivsemalt sama asja toota kui välismaised konkurendid. Tulemuseks võib päris paljudel juhtudel olla tootlikkuse suurenemine ehk tulemus, mille üle on juba ammu riiklikul tasandil kõva arutelu käinud. Pealegi ei tohiks meie üsna madala palgakulu juures olla väga keeruline konkureeriva hinnaga tooteid valmistada.

"Eelista kodumaist" jääb kahjuks ilma sisuta ainult loosunglauseks, mille peale paljud muigega vaatavad. Äärmisel juhul võiks kaupade hinnavahe kodumaise kahjuks olla 5% kandis. Selle asemel, et patriotismist kodumaist eelistama kutsuda võiks hoopis millegi sisulisega tegelda, mis meid ka reaalselt konkurentsivõimelisemaks muudab.