Tagantjärgi mõeldes oli magistriõpe isegi liiga lihtne. Paljud magistri lõpetanud ütlevad, et nad ei saanud mitte midagi koolist. Sellega ma nõustuda ei saa, kuna oli üsna mitu õppejõudu ning ainet, kelle ainete läbi tegemine polnud ajaraiskamine. Ära märkimist väärivad mõned asjalikumad ained nagu "Tarkvara kvaliteet ja standardid", "Infosüsteemide strateegiline analüüs", "Intelligentsed süsteemid", "meeskonnatöö infosüsteemide arendamisel", "Objektorienteeritud disain", "Infosüsteemide arendustehnoloogiad". Kogu õppe parimaks ning ühtlasi ka kõige raskemaks aineks võiks nimetada Torim'i antud "Objektorienteeritud disain". See pole mitte minu isiklik vaid ka väga paljude teiste tudengite arvamus. Kindlasti oli ka teisi häid aineid. Kuna ma tegin niigi nõutust 7 ainepunkti üle, siis jäi nii mõnigi huvitav aine võtmata. Kõige kehvema aine tiitli saab aga "Multimeedia". Peale esimeses loengus käimist sain aru, et magistratuur pole see koht, kus peaks PowerPointi õppima ning Flashis mingeid mänge tegema.
Oma Saksa-Austria reisi alguses saingi teada, et mind võeti vastu infotehnoloogia teaduskonna doktorantuuri. Kirsiks tordi peal oli riigieelarveline koht. Hetkel juba kaks nädalat selle teadmisega elanud ning tõenäoliselt pole veel aimugi, mis mind ees ootama hakkab. Kindel on aga see, et järgmised 4 aastat tuleb tõsisemalt teadustööga tegelda, kus enam üle jala midagi teha ei saa. Tegemist on kindlasti väga huvitava perioodiga, kus pole liiga palju koolis käimist kuid toimub samas pidev areng teadmiste osas.
Üsna pea kirjutan lähemalt ka vägagi huvitavast Baierimaa ning Austria reisist. Kuhu võiks minna ja kuhu peaks kindlasti minema. Vahelduseks meie siinsetele lauge maa piltidele ka mägiseid ning lumiseid vaateid.