Mõned päevad tagasi Apollos aega veetes leidsin huvitava raamatu "Rikas isa, vaene isa". Raamat räägib sisuliselt raha abil raha tegemisest kus pole tähtis mitte ülikooliharidus vaid finants kirjaoskus. Seal on mõned ameerikaliku mõttelaadiga huvitavad mõtted ja soovitaks täitsa lugeda, kel soovi finantsasjadele natukene teistmoodi peale vaadata.
Tänu sellele raamatule hakkasin mõtlema, kui palju ma siis ikkagi vanaduses seda lisaraha vajan, et omadega toime tulla. Alustuseks võtsin kätte vanaduspensioni arvutamise. Sotsiaalkindlustuse lehel on üleval üsna hea ülevaade,
kuidas pension arvutatakse. Tegin Excelisse tabeli ja hakkasin aga arvutama. Pensioni arvutamisel on kaks muutujat - tööstaaz ja riigile makstud sotsiaalmaks ehk teisisõnu pensionikindlustatu aastakoefitsient. Kui tööstaazi saab igaüks ise välja arvutada, palju viitsib tööd teha, siis aastakoefitsendi arvutamine on natukene keerulisem.
Keda huvitab aastakoefitsendi suurus, siis minge www.eesti.ee lehe kaudu X-tee portaali ning otsige üles Pensionikindlustuse registri teatis. Seal on kirjas nii makstud sotsiaalmaks kui aastakoefitsent. Aga mis tuleb välja, mida siiani mitte kusagilt lugenud ei ole? Nimelt, kui sul seal ülemises tabelis on kirjas nii makstud sotsmaks, pensionikindlustuse osa kui ka Riikliku pensionikindlustuse osa, siis koefitsiendi arvutamisel võetakse arvesse just see viimane veerg. Sisuliselt kui sa oled aastas maksnud 100 000kr sotsmaksu, siis pensionikindlustust arvutatakse ainult 60% ulatuses sellest sotsmaksust. Koefitsent saadakse kui jagada see viimane veerg Eesti antud aasta tulumaksuvaba määraga ehk 27000kr.
Näiteks:
- Makstud sotsmaks 100 000kr
- Riikliku pensionikindlustuse osa: 100 000*0,6 = 60 000kr
- Koefitsient: 60 000/27 000 = 2,22
Juhul, kui saad eesti keskmist palka, tuleb koefitsient 1 ja kui keskmisest väiksemat on koefitsient alla 1.
Arvutad kokku igal aastal saadud sotsmaksu ning koefitsiendi, liidad need kokku ja jagad töötatud aastate arvuga ja saad keskmise koefitsiendi, mida saab kasutada pensioni arvutamiseks. Sama arvutus on tehtud ka X-tee portaalis alumise tabeli lõpus.
Nüüd paneme selle koefitsiendi valemisse ning vaatame kui palju pension sellest tegelikult sõltub.
Mõned näited, kui vähe tegelikult makstud sotsiaalmaksu suurus muudab vanaduspensioni:
- Tööstaaz 45 aastat, eesti keskmine palk ehk koefitsient 1 => pension 4918 kr
- Tööstaaz 45 aastat, 1,5 keskmist palka ehk koefitsient 1,5 => pension 4952 kr
- Tööstaaz 45 aastat, 2 keskmist palka ehk koefitsient 2 => pension 4986 kr
- Tööstaaz 45 aastat, 3 keskmist palka ehk koefitsient 3 => pension 5054 kr
- Tööstaaz 30 aastat, 2 keskmist palka ehk koefitsient 2 => pension 3967 kr
- Tööstaaz 20 aastat, 2 keskmist palka ehk koefitsient 2 => pension 3288 kr
Nagu näete, ei muuda hetke palk ehk makstud sotsiaalmaksu suurus sisuliselt mitte midagi. Hoopis suurema kaaluga on tööstaaz.
Sellest võib järeldada ainult seda, et riigile pole mõtet näidata võimalikult suurt palka vaid vastupidi kuna sisuliselt loeb ainult see, et oleks makstud kohustuslik miinimum sotsiaalmaksust. Vastasel juhul ei lähe töötatud kuu tööstaazi kirja. Valemi järgi selgub, et iga kuu, mil sa tööstaazi ei maksa, väheneb sinu vanaduspension umbes 7kr võrra ehk aastas 84kr.
Üks näide veel, mis omamoodi põhjendab ära, miks meil varimajanduse osakaal nii suur on.
Oletame, et sa saad igakuise palgaga kätte 10 000kr. Tööandja jaoks on palgafond ehk sinu kogu palgakulu 16 600kr. Tegemist on palgaga, mida tööandja on nõus sinu eest sulle maksma. Kättesaadud palk tähendab aga, et riik on sinu palgast juba 40% omale võtnud maksude näol. Tavaliselt kulub enamusel inimestel palk kuu lõpuks ära, mis tähendab et nad ostavad selle eest toitu, riided, maksavad makse jne. Ühesõnaga kõike, mis on omakorda riigi poolt maksustatud käibe, aktsiisi- ms maksudega. Osa asju on küll väiksema maksuga või ilma maksuta (kasutatud asjad käest ostes jms) ja mõned jälle suurema maksuga (kütus jne) aga võtame keskmiseks maksuks 20% iga toote ja teenuse pealt. Kui sa said kätte 10 000kr, siis kuu lõpuks, kui oled oma raha ära kasutanud, oled sellest omakorda veel 20% riigile andnud.
Kokkuvõttes maksad sa iga kuu riigile keskmiselt 52% oma palgast ehk siis aastas pead sa tööd tegema umbes 6,2...6,4 kuud tööd, et riigile makse maksta ning ülejäänud 5,6 kuud töötad selleks, et omale raha teenida.
Kui see asi mõtlema pani, siis oleks aeg näiteks "Rikas isa, vaene isa" kätte võtta ning läbi lugeda ja võibolla oma rahaasjad natukene teise pilguga üle vaadata.
PS! Ei pretendeeri nendes valemites absoluutsele tõele ja siin võib olla vigu sees. Vanaduspensioni asjus küll sai mõned korrad sotsiaalkindlustusametiga konsulteeritud, et aru saada maksusüsteemist.
Nagu asjaosalised teavad võeti Wikileaksi asutaja mõni päev tagasi Inglismaal kinni. Lisaks suurte hostingufirmade äraütlemisele Wikileaksi lehte hostida keeldutakse Wikileaksile ka abirahasid edasi kandmast. Võib vaid aimata millist reklaami selliste käikudega Wikileaksile tehakse ja poolehoidjaid kogutakse. Tänu sellele on Julian Assange teiseks nimeks saanud Mr. Wikileaks.
Kuuldu järgi pidi Eestis suuremat sorti lumetorm tulema. ilm.ee näitab hoopis igast kaamerast musta maad. Lähemad kontaktid Eestimaalt räägivad ka hoopis vihmatormist. Selle asemel jõudis lumetorm hoopis Rootsimaale. Ja mina loll tulin eile suvejakiga. Hea et mütsi ja kindad oskasin vähemalt kaasa võtta. Tegelikult ei tahtnud ma sellest kirjutada. Peale selle, et esimest tõsist lund on alati hea vaadata, siis kaasneb sellega ka halbu asju. Kuna homme hommikul oleks kangesti vaja lennuki peale jõuda, mõtlesin et uurin kuidas homse takso tellimisega lood on. 
Vahelduseks ka natukene teaduslikumat teksti.
Tekkis täna üks suhteliselt hull idee. Panen mängu 100EUR ehk 1565kr ning proovin selle raha misiganes vahendeid kasutades 4 kuu pärast kahekordseks teha kasutades teenimiseks ainult seda mängu pandud raha. Vahepeal ei võta ära ega pane juurde sentigi. Teeme puust ette ja punaseks, kui raske on ikkagi raha teenima panna alustades väikestest summadest.
