Mõni aeg tagasi tekkis meedias arutelu, et Eestis on liiga paljud inimesed karistatud kuna karistavaid õigusakte on meil kusagil 100 ringis. Päevavalgele kerkinud küsimus ratturitega on üks järjekordne näide madalalaubalisusest. Nimelt kirjutab Postimees loost, kus riigikogu ei taha jalgrattureid kõnniteedele sõitma. Mainitud on ka isegi trahvide tegemist kõnniteel sõitmise eest. Ma saan aru, et rattur on antud juhul tugevamaks pooleks ja võib enamustel juhtudel süüdi jääda aga teha trahv kõnniteel sõitmise eest on ikka lolluse tipp.
Käin ka ise üsna tihti tööl rattaga ning kunagi, mitte kunagi ei ürita autoteedmööda tööle jõuda. Ainult suitsiiditerroristile tuleks mõte näiteks Tammsaare või Sõpruse pst mööda rattaga sõita. Kui üks, kümme või kakskümmend korda läheb õnneks aga piisab ainsast lohakast autojuhist või õnnetust juhusest kui paremal juhul oled luumurdudega haiglas ning halvemal juhul elustamine enam tulemusi ei anna. Oleksin nõus isegi kriminaalkurjategija staatusega, aga seni kuni pole spetsiaalseid jalgrattateid, ma isiklikult sõiduteele rattaga ei lähe. Kui asi piirduks rahatrahvidega vahetaks ratta auto vastu välja.
Niipalju siis keskkonna säästmisest ja tervislikest eluviisidest. Millegipärast käiakse selliste asjadega ühest äärmusest teise alati. Küll tehakse autovabu päevi, siis viiakse kõnniteel sõitvad ratturid kurjategija staatusesse. Postimehes mainitud komisjonis peaks ometi olema kogemustega inimesed, kel eluvaated paigas. Kahjuks ei suuda kaine mõistus alati peale jääda.
Käin ka ise üsna tihti tööl rattaga ning kunagi, mitte kunagi ei ürita autoteedmööda tööle jõuda. Ainult suitsiiditerroristile tuleks mõte näiteks Tammsaare või Sõpruse pst mööda rattaga sõita. Kui üks, kümme või kakskümmend korda läheb õnneks aga piisab ainsast lohakast autojuhist või õnnetust juhusest kui paremal juhul oled luumurdudega haiglas ning halvemal juhul elustamine enam tulemusi ei anna. Oleksin nõus isegi kriminaalkurjategija staatusega, aga seni kuni pole spetsiaalseid jalgrattateid, ma isiklikult sõiduteele rattaga ei lähe. Kui asi piirduks rahatrahvidega vahetaks ratta auto vastu välja.
Niipalju siis keskkonna säästmisest ja tervislikest eluviisidest. Millegipärast käiakse selliste asjadega ühest äärmusest teise alati. Küll tehakse autovabu päevi, siis viiakse kõnniteel sõitvad ratturid kurjategija staatusesse. Postimehes mainitud komisjonis peaks ometi olema kogemustega inimesed, kel eluvaated paigas. Kahjuks ei suuda kaine mõistus alati peale jääda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar