Talvehooajaks valmistumine

Sügis on käes. Selle kinnituseks on ka esimene külmetushaigus hiljuti läbi põetud. Kuigi haigus ise polnud väga tõsine oli olemine ikkagi sant. Meeldivam teema on hoopis see, et parimal juhul saab natukene rohkem kui 2 kuu pärast suusad alla panna. Oma treeningupäevikut vaadates avanes selline võimalus näiteks 2004. aasta novembri viimastel päevadel ja 2009. aastal 20. novembri paiku.
Aga, et talvel ka midagi teha jõua ning haigevoodis aega ei peaks veetma, tuleb natukene end ette valmistada.

• Trenn. Jõusaalis küll terve suvi käidud ning isegi kui lihasmass lubaks vabalt suusatada, siis vastupidavus pole tõenäoliselt suurem asi. Mäletan eelmise talve lõppu kus mingit probleemi ei valmistanud paari tunnised suusatamised suhteliselt suurtel koormustel. Jõusaalis oli sellise vastupidavusega lausa lust olla. Ei mingit hingeldamist, väga kiire taastumine ja jõudu jäi veel treeningu lõpus ülegi. Päris samasugust seisundit enne talve tõenäoliselt ei saa, aga midagi siiski. Tähendab see seda, et trenni 10 minutilist soojendusjooksu tuleb aegamisipikendada kuni üks trenn tehagi ainult jooksu jaoks ja võibolla ka midagi seadmetega juurde. Kindlasti aga peaks 12km tunnikiirusega suutma 30-45minutit jooksu ära taluma. See on piisav, et julgeks suusarajale minna.
• Vastupidavus külmale. Kõige mugavam viis selleks lihtinimesele on tõenäoliselt külma veega karastamine. Eelmine aasta sai alustatud detsembris aga kuna siiani on esimesest külmetusest kehv enesetunne meeles, siis võiks sellega varem pihta hakata. Eelmine aasta sai sama asi läbi tehtud ning ma ei mäletagi, et oleks kordagi talvejope selga tõmmanud. Viluda ilma jakk ja soojem kampsun olid piisavad. Hea meenutada vanu aegu :) Haigeks loomulikult kordagi sel ajal ei jäänud. Aga et need vanadeks aegadeks ei jääkski, siis sel aastal uue hooga sama asi. Kusjuures külmema kui 7C veega end näiteks üle kasta ei annagi kodustes tingimustes. Kraanist lihtsalt ei tule külmemat vett:) Loomulikult alustan 3 korda soojema veega kuni soovitud miinimum käes.
• Vitamiinid. See on vist ainuke asi, mille otsest mõju on suhteliselt võimatu tunda. Lisaks vitamiinidele küüslaugu tabletid, kaltsiumi tabletid, kõikvõimalike puu- ja juurviljade toormehud jms kraam. Kõike seda tunde järgi võttes on neist täiesti piisanud, et talvekuudel korralik power pidevalt sees oleks.

Ahjaa, unustasin sportliku koha pealt ka rattaga sõitmise. Jõusaalis trenasöör-rattaga sõita pole ikka päris see. Aga kõikvõimalikul ajal rattaga tööl käia ei tee üldse halba. Kõigil seda võimalust töökoha kauguse tõttu ei pruugi olla, aga kel on, siis ainult laiskus ei lase rattaga tööl käia. Omast kogemusest, kui 25-30C suvekuumusega ei viitsinud ratta selga istuda. Oleks siis jala läinud, aga ei.

Enne talve tuleks muidugi ka suusad korda teha. Praegu vist suusapõhjasid ei lihvita veel Hawaiis?